Negatiivse laenamise alasti tõde

OMX Baltic−0,02%318,72
OMX Riga−0,11%1 013,93
OMX Tallinn−0,01%2 256,41
OMX Vilnius−0,25%1 502,59
S&P 500−0,4%7 561,67
DOW 300,1%52 347,55
Nasdaq −0,91%25 136,27
FTSE 1000,36%10 902,56
Nikkei 2250,53%61 142,35
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,02%318,72
OMX Riga−0,11%1 013,93
OMX Tallinn−0,01%2 256,41
OMX Vilnius−0,25%1 502,59
S&P 500−0,4%7 561,67
DOW 300,1%52 347,55
Nasdaq −0,91%25 136,27
FTSE 1000,36%10 902,56
Nikkei 2250,53%61 142,35
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,2

Eva Christiansenist on Taanis saanud üsnagi omanäoline staar. Seksiterapeudina töötav naine ei sattunud Taani avalikkuse ette mitte oma oskuste pärast, vaid negatiivse intressiga laenuga, mille ta riigi suurimast pangast võttis, kirjutab Financial Times.

Taani keskpangas on hoiuse intressimäär -0,75%.

Taani keskpangas on hoiuse intressimäär -0,75%.
Foto: epa

Christiansen võttis negatiivse intressiga laenu Realkredit Danmarkist, mis on üks osa Danske Bankist. Negatiivne laen tähendab, et Christiansen, kes võttis kolmeaastase tähtajaga laenu, ei pea laenu eest ise maksma, vaid pank maksab laenamise eest hoopis talle. Intressimääraks osutus 0,0172%, mis tähendab, et Christiansen saab iga kuu pangalt tagasi seitse Taani krooni ehk veidi alla ühe euro. Christianseni juhtum on vaid üks näide Skandinaavias kasutusele võetud ekstreemsetest keskpanganduse meetoditest.

Mitu keskpanka on kasutusele võtnud ebatavalised meetmed, näiteks on hakatud ostma valitsuse võlakirju. Siiski, mitte ükski pank pole läinud nii kaugele kui Rootsi keskpank Riksbank või Taani riigipank Nationalbanken. Näiteks sai Riksbankist maailma esimene keskpank, mis viis oma baasintressimäära miinustesse. Nationalbanken vähendas aga hoiuse intressimäära aasta alguses kolme nädala jooksul neli korda. Hoiuse intressimäär on -0,75%.

Skandinaavia pankurid ei looda ülearu, et nii-öelda prooviintressid märkimisväärset mõju finantssüsteemile võiksid avaldada. „Me tegutseme ebaharilikul ajal, mil majandussuhted on negatiivsete intressidega pea peale pööratud. Need arengud teevad ärksaks: meil pole ajalooraamatuid, mille poole pöörduda,“ ütles SEB tegevdirektor Annika Falkengren aktsionäridele panga iga-aastasel kohtumisel.

Teenustasud pigem suurklientidele

Taani pankurid on veelgi nördinumad: negatiivsed intressid kujutaksid endast justkui autoga tagurpidi sõitma õppimist. Seni tundub, et mõju on suudetud siiski kontrolli all hoida. Hirm, et negatiivsed intressimäärad võiksid viia selleni, et inimesed sularaha kiivalt pangast eemale hoiaksid või pangad kõigilt klientidelt kontode eest raha küsivad, on siiski ebatõenäoline.

Mitu Taani panka, näiteks Danske Bank, on hakanud oma suurklientide käest teenustasu nõudma raha panka panemise eest. Rootsi pangad, nagu SEB on asunud samale teele. Lõppude lõpuks, kui pangad ise on kohustatud maksma keskpangale 0,75% (Taani puhul) hoiustatud summast, siis on üpris loogiline, et need, kes panka suurt summat raha tahavad panna, peavad mingi osa hoiustamise tasust enda kanda võtma.

Sellegi poolest on enamik pankasid olnud ettevaatlikud küsimaks seesugust tasu tavalise kontoomaniku käest. Üks erand on Taani väikepank Erhvervsbank, kes teatas veebruaris, et hakkab küsima tasu, mis on 0,5% hoiuselt. Enamik suuri panku on aga püüdnud hoiduda kõigist sellistest tegevustest, mis võiksid tuua endaga kaasa selle, et inimesed enam raha panka ei pane.

Sarnaselt pole ka Taanis negatiivsed laenud moeasjaks saanud. Enamik eraisikuid võtab Taanis lühiajalisi laene üheks kuni kolmeks aastaks. Isegi eespool mainitud Eva Christiansen on kohustatud igal kuul pangale siiski laenuvõtmisega kaasnevaid tasusid maksma.

Kardetakse kinnisvaramulli

Siiski püsib küsimus – mis saab siis, kui negatiivsed intressid peaksid muutuma püsivaks nähtuseks? Suurim hirm on, et madal intress võiks hoogu anda kinnisvaramullile. Taani majapidamised on juba praegu oma võlgade poolest maailma esirinnas, riigi pealinna Kopenhaageni mitmes linnaosas on kodude hinnad tõusnud kriisieelsest tasemest veelgi kõrgemale. Rootsis on Riksbank väga mures selle pärast, et eluasemelaenude võtjate arv aina kasvab.

Samuti ütlevad Skandinaavia pankurid, et mida kauem negatiivsed intressimäärad kestavad, seda suurema tõenäosusega hakatakse ka tavakliente raha panka panemise eest maksustama.

Negatiivse laenamise alasti tõde

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised